b210 is an architecture office with a think tank approach to everyday spatial challenges. We believe that positive change in the built environment is driven by a smart design process where architectural ideas are as important as methods of developing them. We like to design ways of thinking as much as physical spaces.

Tatari 64, 10134 Tallinn
+37255655330
b210@b210.ee

Keskkonnamaja

Aasta 2019 algas keskkonnateadlikult. b210 ühendas jõud naaberriigi Läti andekate RUUME arhitektidega, kellega koostöös sündis Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse 3. koha töö “Tare”.

Keskkonnamaja on hoone, mis hõlmab Eesti kekkonnaalaseid haldamise ja hariduse funktsioone. Eesti loodus on eestlaste identiteedi alus ja selle olulise hoone soovime me rajada kui traditsioonide sümboli ja tuleviku ikoonina. Hoone maht on inspireeritud eesti kultuurimaastikule iseloomulikust rehetarest, mis on naturaalsete materjalide ja käsitöö sümbol ja kohamärk eesti maastikel. Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Loodusmuuseumi ühendamine ühe katuse alla on hea võimalus luua uus eesti puitarhitektuuri ikoon ja maamärk Tallinna rannajoonel.

Keskonnamaja ja Lennusadam moodustavad koos läbimõeldud ja atraktiivse väliruumiga linna kultuurikeskuse. Väljapakutud mahtude asetus laseb kahe avaliku hoone vahele tekkida kutsuva ja esindusliku väljaku. Uue hoone paigutus jätkab olemasolevat linnastruktuuri, suhtub aupaklikult väärtusliku Lennusadama hoonesse ja loob linna artikuleeritud avaliku välisruumi.

Uue Keskkonnamaja juurde on läbi sõbraliku väliruumi ja parkimislahenduste tagatud mugav ligipääs nii jalakäijatele ja jalgratturitele kui ka ühisja eratranspordiga liikuvatele külalistele. Ümbritseva keskkonnaga terviku moodustav avalik ruum tagab sujuva ligipääsu merele, kaldaäärsele promenaadile ja ümberkaudsetele hoonetele.

Hoone peasissepääs on suunatud peaväljakule ning on kergesti nähtav ja esinduslik. Jalgrattaparklad asuvad hoone mõlemal teljel sissepääsude läheduses. Hoonet ümbritsevad erinevate kasutusvõimalustega jalakäijate alad. Põhiline autode liikumine toimub Vesilennuki tänaval, seal asuvad nii bussitaskud kui ka sissepääs maaalusesse parklasse.

Kaldapealne jalakäijate promenaad, olemasolev Lennusadama muuseum ja planeeritud hoonestuse struktuur moodustavad hoone paigutuse avaliku välisruumi suhtes ning määravad peamised liikumissuunad ja avalike väljakute asendi. Hoone keskne osa on selle avalik hoov, mis moodustub kahe avaliku liikumistelje ristumiskohta. Ühele teljel – mis ühendab hoonet mereäärse promenaadiga – koonduvad kohvikuala, laste mänguväljak ja mereteemaline ekspositsioon ning see kannab “sinist” temaatikat (vesi, meri, laevastiku ekspositsioon). Võimalik on telje pikendus mereni, mis lõpeks astmestikuga välibasseinini. Teisele teljele paigutub uue hoone peasissepääs ning Keskkonnamaja ja Lennusadama muuseumi ühine väljak, see on “roheline” ala (haljastus, puud, taimestik), kus on esindatud Eestile iseloomulikud looduslikud maastikud ja nähtused (niit, põld, rahnud). Madalad eriilmelised haljastatud saarekesed loovad atraktiivse ja tagasihoidliku fooni ümbritsevatele hoonetele ja tegevustele.

Keskonnamaja põhimaht jaguneb funktsionaalselt kolmeks osaks. 1. korrusel asuvad põhiliselt Keskkonnamaja ühisruumid ja tarneala ning mõned ministeeriumi ruumid (laboratoorium). Alates 2. korrusest asuvad hoone Lennusadama ja merepoolses osas loodusmuuseumi ruumid.

Ülejäänud loode- ja edelapoolne hooneosa on mõeldud ministeeriumi ruumide jaoks. Juurdeehitise 1. korrusele on ette nähtud ajutiste näituste saal ühendusega peasissepääsule fuajees. 1. korrusel on ka eraldi sissepääs bürooruumide alasse ja võimalik ühendus ministeeriumiga. 2.-5. korrusel asuvad bürooruumid.

Ministeeriumi ruumid asuvad hoone lõunapoolses osas 2.-5. korrusel. Ministeeriumil ja Loodusmuuseumil on ühine peasissepääs, mis avaneb põhiväljakule. 2.7×2.7m sammuga funktsionaalne skeem pakub võimalikult suurt paindlikust ruumipaigutuslikes ja tehnilistes lahendustes. Kõigil korrustel on läbivalt sarnane tsoneering – trepikojad, wc, köök, puhkealad ja kabinetid asuvad ümber keskse sisehoovi. Avatud tööaala asub piki hoone välisperimeetrit. Laboratooriumid asuvad esimesel korrusel ning neil on otsene ühendus majandussissepääsuga.

Eesti Lodusmuuseum asetseb Keskkonnamaja üldmahus hoone põhjapoolel. Muuseumi struktuur tagab võimaluse vaadata eksponaate mitmel tasandil, andes võimaluse vaadata neid mitme nurga alt ja avardades loomingulisi võimalusi näituste paigutamisel. Muuseumi vertikaalsed liikumissuunad on asetatud muuseumi sisehoovi ümber, mida külastajal on võimalik näha läbi maja liikudes kõigilt korrustelt. Muuseumi vertikaalsete liikumissuundade asetus klaasaatriumi juures tagab võimaluse eraldada trepp ekspositsioonist siseseinte abil, niiviisi tagades võimaluse jätta ekspositsioon ilma päevavalguseta kui ka jätta trepp täielikult nähtavaks, niiviisi lubades mõnes

Aasta: 2019
Autorid: RUUME arhitekti, b210 architects, Rodentia, CMB
Meeskond: Mari Hunt, Mari Möldre, Nele Šverns (b210), Oskars Vavere, Liene Adumane-Vavere, Liva Nordmane, Martins Rusins, Sandra Sinka, Olga Trebuhina (CIA RUUME arhitekti), SIA Rodentia, SIA CMB

 

25. septembrist 2013 24. septembrini 2014 aitas OÜ-l b210 põhivara ja rakendustarkvara soetada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja starditoetuse programm.