b210

b210 is an architecture office with a think tank approach to everyday spatial challenges. We believe that positive change in the built environment is driven by a smart design process where architectural ideas are as important as methods of developing them. We like to design ways of thinking as much as physical spaces.

Tatari 64, 10134 Tallinn
+37255655330
b210@b210.ee

Lihula peatänav

Võistlustöö Hõbelauk mõtestab Lihula linna ajaloolist telge – peatänavat. Idee on luua mitmekesine liigendatud ruum, mis rõhutab Lihula linna erilisust – lineaarsust ning toob esile kohalikud salapärased ruumilised kvaliteedid. Üks tervikidee lahendab peatänava erinevad lõigud ajaloolistest kihistustest inspireerunud kontseptsiooniga tee kõrgusiseloomu interpreteerides ja lineaarsust katenditega rõhutades. Ettepanekud on pigem poeetilised ja koha võlu arvestavad kui totaalsed.

Tallinna maantee on Lihula kese. Täna Lihulas jalutades võib tajuda, et linna kese on Konsumi poe esine, kuid sellest lähtumine võib olla ennatlik. Lihula on väikelinn. Iga uus ettevõte: kauplus, söögikoht, kaltsukas, võib linna keset ja fookuspunkti nihutada. Projekt Hõbelauk pakub ühtlase kvaliteediga uut tänavaruumi, mis võimaldaks aktiviseeruda kõigil tänavaäärsetel kinnistutel ja hoonetel. Selline lahendus ei välista ühegi peatänava äärse kinnistu potentsiaali.

Võistlustöö üks peamisi ideid on vastupidiselt tänapäeva tavapärastele teeviraažidele, kus tee kalle (ja seega sadevesi) langeb tee servasid pidi, keerata Lihula peatänava teeprofiil teistpidi, nii nagu ajalooliselt. Aegade jooksul on teepind aga uute katendite lisandumisel kasvanud ja kerkinud. Tee kallete loogika parandamine loob muinsuskaitsealal positiivsema perspektiivi ka “uppunud” ajalooliste hoonete vundamentidele ja sissepääsudele. Ideekavandis on lähtutud võimalikult vähe hoolt vajava ja lihtsasti hooldatava tänavaruumi põhimõttest. Võimalikult palju ala on jäetud haljasalaks, et oleks tagatud maksimaalne infiltratsioon koha peal.

Lutheri kirik, Pastoraadi park ja Kultuurimaja

Lutheri kirik tuleb peatänava vertikaalteljel esile kõnnitee serva moodustuva pingiga. Teepinna tasapinda ja profiili muutes, tekib auto- ja kõnnitee üleminekule tõstetud serv, mis lineaarse joonena moodustab kiriku ette omapärase madala ja peidetud valgustuslahenduse ning võimaldab serval ka istuda.


Ideelahendus koondab ühe linna aktiivsuspunkti kultuurimaja ümbrussesse. Olemasolevale haljasalale lisatakse lehtla, mis pakub erinevaid kasutusvõimalusi mitmesugustele eagruppidele. Võimalik on korraldada olulisi sündmusi ja viia läbi perekondlikke tsermooniaid. Kultuurimaja taastatakse algupärase projekti järgi, kasutades kaasaegseid kogu projekti hõlmavaid kõrgekvaliteetseid sillutusmaterjale. Kultuurimaja nõlvadel on võimalik mängida discgolfi, pidada pikniku ja talvel kasutada sedasuusatamiseks või kelgutamiseks. Kultuurimaja nõlv on juba oma maapinna reljeefigaarvestades kõrge potentsiaaliga looduslik atraktsioon. Kultuurimaja kõrvale, looduslikule nõlvale luuakse välilava õue- ja öökontsertide tarvis.

Pastoraadi park moodustab mõttelise risttelje lasteaia, Eliisabeti kiriku ja Kultuurimaja vahel. Pargis asuv saarekene on muu ümbrusega ühendatud sildade abil, mille sihis avanevad suurepärased vaated nii kirikule kui ka kultuurimajale. Saarekesel asub kaarjas pergola. Terasest kaaristu kulgeb kultuurimaja suunas. Kaaristule on istutatud meie kliimas hästi kasvavad ronitaimed näiteks luuderohi ja humal, mis aja jooksul muudavad kaaristu
mõnusaks asukohaks ning defineerivad saarekese olemust. Pastoraadi pargi kõrval olevad kuurid on lahenduses ette näha lammutada, mis avab paviljonist vaate kultuurimajale. Pastoraadi pargi eluterve kõrghaljastus on ette nähtud säilitada. Pastoraadi pargi tiik puhastatakse ja taastatakse võimalikult ligilähedane vorm ajaloolisele.

Lihula keskus poe ümbruses

Lihula Konsumi esine ala täiendatakse haljasribaga, mille abil eristub selgemini jalakäijate ala autoteest. Parkimiskohad lahendatakse paralleelparkimisega, mis annab võimaluse jalakäijate ala suurendada ning paigutada antud asukohta kaetud bussiootepaviljon.

Peaväljak Muusikakooli juures

Lihula uus peaväljak-kese tekib Tallinna maantee kõrvale. Asukoht on valitud olemasolevatest funktsioonidest lähtudes, koondades raamatukogu ja muusikakooli vahetusse lähedusse lipuväljaku esinduslikkusega avaliku väliala, mis on sisustatud funktsionaalse ja atraktiivse välimööbliga.

Peaväljak on sillutatud ala, mille keskel avaldub väärikalt vormistatud veesilmana kunagi Lihulast läbi jooksnud oja. Platsi ühel serval paiknev maapinna tõus on vormistatud astmestikuna. Keskväljaku vahetus läheduses asuvad puud on kavas säilitada. Sillutatud ala ulatub vallamaja esiseni, luues selgelt defineeritud väliruumi ning sidudes vallamaja paremini peaväljakuga. Peaväljak on sillutatud ala, mille keskel avaldub väärikalt vormistatud veesilmana kunagi Lihulast läbi jooksnud oja. Platsi ühel serval paiknev maapinna tõus on vormistatud astmestikuna. Keskväljaku vahetus läheduses asuvad puud on kavas säilitada. Sillutatud ala ulatub vallamaja esiseni, luues selgelt defineeritud väliruumi ning sidudes vallamaja paremini peaväljakuga.

Eesti õigeusu kirik ja Vabadussõja mälestusmärgi park



Tallinna maantee ühele poole jääb Eesti Õigeusu kiriku varemed ja teisele poole Eesti Vabadussõja monumendi park. Vabadussõja monumendi taga on hetkel tiik ja ala on soine. Ideekavand pakub välja monumendi taha rajada tiikide aed. Rohked veesilmad koondavad endasse ala vesisuse jättes tiikidevahelise ala kuivaks. Erimõõdulised kumera vormiga veesilmad on betoonääristusega, et anda sellele selge vorm. Ellipsikujulised veesilmad aksenteeruvad selle ees paikneva klassikalise range vormiga monumendiga ja tsentraalse pargikujundusega. Monumendi esine jääb esinduslikult avar haljasala, et saaksid toimuda mälestustseremooniad ning monumendi tagune tiikide aed on intiimne ja vaikne istumiskohtadega sopistatud ja puudega haljastatud.

Eesti Õigeusu kiriku varemed on konserveeritud. Saladusliku atmosfääriga kirikuvaremetes on võimalik korraldada suvekontserte, etendusi või näituseid. Kiriku keskses osas kasvav isetekkeline haljastus on suures mahus säilitatud. Põranda lahendus toob kiriku varemetesse sama materjaalsust, mis esineb peatänavas – sillutusplaatid defineerivad käidava ala, samal ajal kui ruumi on jäetud ka looduslikule taimkattele.

Kiriku altariruum on suletav ruum, mida on võimalik kasutada näiteks laulatuste läbiviimiseks aga kasutada ka abiruumina ja sõlmpunktina vee ja elektri kasutamiseks, kui kirikuesisel platsil toimuvad sündmused.
Kiriku ette moodustub turuplats müügilettidega, mida ka praegu kasutatakse sel otstarbel.

Lihula peatänava arhitektuurivõistluse 1. koht
2020
Aet Ader, Arvi Anderson, Mari Hunt, Nele Šverns, Kristian Taaksalu, Karin Tõugu

All projects

25. septembrist 2013 24. septembrini 2014 aitas OÜ-l b210 põhivara ja rakendustarkvara soetada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja starditoetuse programm.